admin – Viivika

6 hinnastrateegiat, mida iga naisettevõtja võiks teada

admin — Fri, 03 Oct 2025 15:32:02 +0000

Hinnakujundus on ettevõtluses üks keerulisemaid teemasid. Kui küsid liiga vähe, ei kata sa kulusid ega väärtusta oma aega. Kui küsid liiga palju, otsivad kleindid su konkurendid üles. Kuldse kesktee leidmine on omaette kunst, aga õige hinnastrateegia rakendamine aitab sul saavutada tasakaalu rahuloleva kliendi ning ettevõtte edu vahel.

Toon siin välja kuus levinud hinnastrateegiat, millest saad inspiratsiooni, kui oled üks nendest, kelle jaoks oma toodete või teenuste hinna määramine on keeruline ja paneb pead murdma.

1. Kulupõhine hinnakujundus

See on kõige lihtsam ja traditsioonilisem viis hinda määrata.. Toote või teenuse omahinnale liidetakse juurde kasumimarginaal ning sellest kujuneb lõpphind: omahind + kasumimarginaal = müügihind. Lihtne ja loogiline. Miinuseks on see, et see ei arvesta kliendi tajutavat väärtust ega turuolukorda, mistõttu võib juhtuda, et jätad osa raha lauale, sest ei arvesta kliendi tegelikku valmisolekut maksta. Kulupõhine lähenemine sobib hästi siis, kui kulud on stabiilsed ja konkurents ei ole väga tihe.

Küsi endalt: mis on miinimumhind, mille eest ma saan oma kulud kaetud ja kasumit teenida? Ära unusta, et arvestad ka potentsiaalsete soodustuste ka kampaaniatega, mida tulevikus soovid pakkuda.

2. Väärtuspõhine hinnakujundus

Väärtuspõhine hinnakujundus seab fookusesse kliendi – kui palju ta on valmis sinu toodete või teenuste eest maksma. Ehk et määrav pole mitte see, millised on sinu kulud, vaid see, kui palju klient sinu lahendust väärtustab. Siin ei ole hind seotud niivõrd kuludega, vaid pigem kasuga, mida klient saab. Näiteks luksuskaubad, tervisetooted või erilise kogemuse pakkumine võivad õigustada kõrgemat hinda, sest kliendid tajuvad neid väärtuslikumana. Samuti võib väärtuspõhiselt hinnastada ka koolitusi, või isikunõustamisi jms. Kui su teenus säästab kliendil aega, raha või närve, on ta valmis ka rohkem maksma.

Mõtle: mis on minu pakkumise suurim väärtus kliendi jaoks?

3. Hinnakoorimine

See strateegia sobib eriti hästi uute ja innovaatiliste toodete puhul. Ettevõte toob turule toote kõrge hinnaga. See on vajalik selleks, et katta kiiresti arenduskulud ja maksimeerida kasumit. Esimesed huvilised (varajased ostjad, early adopters) on valmis maksma rohkem, et olla “esimeste seas”.. Hiljem hinda alandatakse, et jõuda laiema kliendibaasini. Näiteks tehnikasektoris kasutatakse hinnakoorimist sageli uute nutitelefonide või seadmete puhul.

Küsi endalt: kas mu toode on piisavalt eriline, et esimesed kliendid oleksid valmis kõrgemat hinda maksma?

4. Komplektipõhine hinnakujundus

Komplektipõhine ehk bundling-strateegia tähendab, et mitut toodet või teenust pakutakse koos soodushinnaga. Nii tõstad ostu väärtust ja annad kliendile tunde, et ta saab rohkem kasu. See suurendab keskmist ostusummat ja võib aidata müüa ka neid tooteid, mis muidu vähem populaarsed on. Näiteks restoranides pakutavad menüüd või tarkvarapakettide litsentsid põhinevad just sellel põhimõttel.

Mõtle: milliseid oma teenuseid või tooteid saan siduda nii, et kliendile tunduks see kui “paremat diil”?

5. Madala hinnamäära hinnakujundus (penetration pricing)

Selle strateegia eesmärk on kiiresti turgu võita, pakkudes tooteid või teenuseid madalama hinnaga kui konkurendid. Nii meelitatakse ligi uus kliente ning luuakse tugev turupositsioon. Hiljem, kui kliendibaas on kasvanud, saab hinda tõsta. See lähenemine sobib eelkõige uutele ettevõtetele või uute toodete lansseerimisel. Samuti tiheda konkurentsiga teenuste puhul (nt. iluteenindajad, fotograafid jms). Alustuseks lood n.-ö sooduspakkumise, põhjendades seda näiteks uue kliendi soodustustega, portfoolio loomisega, või praktikaga. Kui kliendibaas on piisav, siis saad hinda tõsta.

Küsi endalt: kui kiiresti pean turule sisenema ja kui valmis olen madalama hinnaga alustama?

6. Preemium hinnaklass

Preemium-hinnastamine rõhutab eksklusiivsust, kvaliteeti ja luksust. Kõrge hind ei ole siin takistus, vaid pigem osa brändi kuvandist. Preemiuimklassi toodete ja teenuste puhul ei peleta krõbe hind eemale, vaid töötab kvaliteedimärgina ning lssümboliseerib staatust. Kliendid maksavad mitte ainult kauba, vaid ka prestiiži ja erilise kogemuse eest. Sellist strateegiat kasutavad näiteks luksusbrändid, aga ka väikeettevõtted, kes soovivad positsioneerida end kvaliteedi ja unikaalsuse kaudu. Kui bränd on üles ehitatud usaldust ja luksust rõhutades, võib kõrge hind hoopis tõsta atraktiivsust.

Mõtle: kas mu brändi kuvand toetab seda, et saan küsida kõrgemat hinda?

Kokkuvõteks

Hinnastrateegia ei ole midagi kivisse raiutut. Turud muutuvad ja kliendi ootused samuti. Katseta, kombineeri ning vaata, mis sinu äris kõige paremini töötab. Hinnastrateegia valimisel ei ole ühte universaalset lahendust – oluline on mõista oma sihtgruppi, turuolukorda ja ettevõtte eesmärke. Mõnikord võib parim lahendus olla strateegiate kombineerimine. Peamine on see, et hind ei oleks juhuslik number, vaid teadlik otsus, mis toetab sinu eesmärke ja peegeldab sinu pakutavat väärtust. Kui tunned oma klienti ja oskad hinnata tema ootusi, saad hinnakujunduse abil luua tugeva aluse oma ettevõtte kasvule ja pikaajalisele edule.

Ohutsoon meie unistustele

admin — Tue, 12 Dec 2023 05:02:14 +0000

Kas teadsid, et 90% inimestest ei tee supermarketis ostuotsust kauba kvaliteedi alusel või selle järgi, mis talle maitseb, vaid toote hinda vaadates? Aga seda, et täpselt sama protsent inimesi ostab kaupu, kuna need on allahinnatud, mitte aga seetõttu, et need neile päriselt ka meeldiksid ja sobiksid. Muide 90% inimestest reisib sihtkohtadesse, mille leiab sooduspakkumiste hulgast, aga mitte paikadesse, kuhu tegelikult hing ihkab. Selle statistika juures on minu arvates kõige kurvem see, et umbes 90% inimestest ei täida kunagi oma unistusi olgugi, et elame maailmas, mis on võimalustest tulvil. Sotsiaalmeedia kontosid vaadates paistab kõik küll teisiti, aga ometi just nii see on.

Miks siis on nii, et olenemata ümbritsevatest võimalustest, vaid väike osa meist kõigist kasutab neid? Mispärast kõik need 90% inimestest ei tee paremaid vailkuid, ega soovi midagi muuta? “Süüdlaseks” on meie aju – ta lihtsalt ei soovi muutusi ning leiab võimalusi nende vastu võitlemiseks. Selle tulemuseks on meie klammerdumine mugavustsooni. Paraku just sinna mattuvadki kõik meie võimalused ja unistused. Me küll tõepoolest soovime paremat elukvaliteeti, aga niipea, kui peame sammu selle suunas astuma, hakkame leidma põhjuseid, mis meie praeguses olukorras positiivset on. Lisaks hirmutab meid ka esimene samm oma soovunelma poole. See on aju kaitsereaktsioon, et meid ebamugavusest säästa. Seega kui siiski soovime muutusi tuleb meil oma aju üle kavaldada ning tegutsema asuda. Vastasel juhul on üks võimalus, et soovitud elumuutused jäävad tulemata. Meie unistustest ei saa kunagi eesmärke ning enamus neist jäävad täitumata. On ka teine variant – elu annab meile jalaga tagumikku ning tõukab meid “mugavusest” välja. Seda viimast olen ka mina omal nahal kogenud.

Tänaseks on minust saanud koolitaja ja naisettevõtjate arenguekspert, kellel on rahvusvaheline ärijuhtimise magistrikraad äriinnovatsiooni erialal. Samal ajal olen ka praktik, kes on ideest arendanud ning turule toonud mitu toodet, asutanud Inspiratsiooni Instituudi ja viinud oma tooted eksporditurgudele. Lisaks sellele olen ka õnnelik ema, elukaaslane ning sõbranna. Seega kokkuvõttes enesega rahulolev naine. Lugejatele tundub ilmselt nüüd, et mis mul viga. Kõik on justkui olemas ja nii ongi lihtne mugavustsoonist artikleid kirjutada.

Tegelikult oli minu elus etapp, mil asjad ei olnud üldsegi nii roosilised. See juhtus ajal, mil olin tantsijakärjääri ja suhte vahel valides viimase kasuks otsustanud. Pealtnäha oli tegelikult kõik väga hästi. Kui varasemalt täitsid minu päevi, lisaks muule, treeningud ja etendused, siis nüüd äkki oli aega ülearu ning see sai meeldivate tegevustega täidetud. Ka raha oli minu kasutuses rohkem kui kunagi varem. Võisin minna kinno, shoppama, sõbrannadega kohvile või hoopis reisile peaaegu alati kui tahtmine tekkis. Keerulisem osa päevast oli see, kui tuli otsustada, kas külastada pilatese tundi, võtta raamat või leida mõni muu tegevus. Siiski, olles tollel ajal tegelikult n-ö koduperenaise/ülalpeetava rollis, defineerisin end jätkuvalt endise iluvõimlejana ja tantsijana. Ma lihtsalt ei teadnudki enam, kes ma siis ikkagi olen. Lisaks tundsin end pidevalt ebakindlalt. Minu materiaalne olukord sõltus kellestki teisest, mis tekitas pidevat alateadlikku hirmu tuleviku ees. Kartsin, et millalgi võib see muretu põli otsa saada. Sellest hoolimata ei võtnud ma ka midagi ette, et olukorda muuta. Minu õnneks oli siiski üks asi, mida tol ajal õigesti tegin – ma nimelt õppisin ja arendasin ennast pidevalt. See oli ka ainus asi, millega ma oma mugavustsooni laiendasin.

Sain seda toredat elu mõned head aastad nautida. Ma tõesti ei pidanud siis ühtegi valikut tegema hinna järgi otsustades. Sain endale ilmselt rohkem lubada, kui tolleaegne president või peaminister. Aga ühel hetkel sai muinasjutt otsa. Ma ei tea siiani, kas minu uue reaalsuse põhjuseks olid mu hirmud või mitte. Ilmselt oli see siiski mitme aspekti kokkulangevus. Ühest küljest alateadlikud mustrid, mis meie reaalsust loovad ning teisest küljest klammerdumine mugavustsooni. Tagantjärele tean, et oleksin saanud oma maandumist pehmendada, kui oleksin varem sellest ohtlikust tsoonist väljunud ning tegutsema asunud. Igatahes, long story short, üks hetk juhtuski nii, et pealtnäha põhjatu rahapada sai tühjaks ning pidin hakkama mõtlema läbi igat sammu ja vajadust, mis rahalisest ressursist sõltus. Ehk siis tänapäeva maailmas tähendas see seda, et tekkinud olukord puudutas absoluutselt igat minu eluaspekti. Saatus otsustas mulle õppetunni anda ning tõukas mind hooga mugavustsoonist välja. Kukkumine oli kiire, kõrge ja valus ning üles tagasi ronimiseks pidin võtma appi kogu oma jõuvarud.

Nagu eelnevalt kirjutasin, siis tänaseks on asjad taas muutunud. Olen palju kõrgemale oksale ronida suutnud kui see, kust mind maha raputati. Kui aus olla, siis olen praegu väga tänulik mulle antud õppetunni eest. Kui ma poleks kõike seda kogenud ei oleks mul täna magistrikraadi, ettevõtteid ning palju muud. Ilmselt defineeriksin end siiani endise tantsija ja iluvõimlejana. Lisaks tean ka tänu kogetule, et mul on päris palju tõelisi sõpru, kes on jäänud minu kõrvale nii heas kui ka halvas. Samuti on minu tütrest kasvanud kohusetundlik, endast ja teistest lugupidav igati tubli inimene, kes teab meid ümbritseva väärtust.

Tantsimine ja iluvõimlemine on endiselt üks osa minust, aga ma ei defineeri ennast enam nii nagu varem. Sellest ajast olen palju kasvanud ning arenenud ja tean, et võin end defineerida nii ettevõtjana, koolitajana, naisettevõtjate arengueksperdina kui ka emana, kaaslasena, aga ka sõbrannana. Hetkel on mul küll varasemast rohkem kohustusi ning vastutust. Võib ka juhtuda, et ajanappuse tõttu pean mõnel korral loobuma kino- või kohvikukülastusest. Samas olen palju enesekindlam ning hirm tuleviku ees on kadunud. Täna vastutan ise oma rahaliste ressursside eest. Samuti tean, et mis ka ei juhtuks, siis ajaga omandatud teadmisi ja kogemust ei saa minult keegi ära võtta. Kui kunagi peakski tekkima olukord, mis mulle ei meeldi, saan selle muutmiseks alati midagi ette võtta. Olen ka otsustanud, et proovin teha iga päev midagi selleks, et oma mugavustsooni laiendada.

Loodan, et ehk innustab minu lugu ka kedagi lugejatest tegutsema. Jäta meelde, et mugavustsoon = ohtsoon! Ära oota, millal elu või keegi kõrvaline Sind sellest välja tõukab.

Sel juhul ei ole Sul endal võimalus valida sobivat hetke või suunda ning kukkumine ei saa olema valutu. Pigem õpi minu vigadest ja võta juba praegu midagi ette, et suurendada oma mugavustsooni ja oma elukvaliteeti parandada. Ma ei ütle, et peaksid sellest pidevalt väljuma, aga toimeta selle piiril. Ära lase hirmudel ennast võita, vaid astu neile tegutsemisega julgelt vastu! Ainult nii leiad ennast peagi 10% inimeste seast, kelle unistused ning eesmärgid täituvad.

Viivika

Naisettevõtja lifehack 8: Täna kriitikuid!

admin — Tue, 12 Dec 2023 04:48:13 +0000

Pean tunnistama, et mulle väga meeldib, kui mind kiidetakse. Nii tore on ju kuulda ja tõdeda, et sind ja su tegemisi väärtustatakse. Usun, et minusuguseid on veel teisigi 🙂

Aga kujuta nüüd ette, et sind ümbritsevad inimesed, kes sind absoluutselt ei kiida, vaid osutavad hoopis pidevalt su vigadele. Ja nii mitmeid aastaid järjest – mitte ühtegi kiidusõna, samal ajal lugematul hulgal kriitikat. Kuidas tundub?

Muide, eelolev oli tegelikult lühike põige minu lapsepõlve. Just nii – selline oli enamus minu lapse- ja nooruspõlvest kuni täisealiseks saamiseni. Nimelt tegelesin spordialaga, kus mu trennikaaslasteks olid minu konkurendid, treeneri metoodika oli kaigas, mitte präänik, võistlustel vaatasid kriitilise pilguga kohtunikud ja võitis see, kes kõige vähem vigu tegi. Ehk siis, iga su väiksemagi vea eest võeti punkte maha. Treeneril olid ka omad lemmikud ning seda mitte oskuste või potentsiaali pärast vaid pigem mõjutas tema suhtumist see, kelle vanematega tal kasulikum suhelda oli.

Olen üle keskmise õiglustundega ja ma ei salga, et olukord mind riivas. Teisest küljest meeldis mulle ka võimelda. Mul oli tegelikult ju ka valikuvõimalus – sport lõpetada. Samas, kui jätkata tahtsin, tuli leppida pidevate treeneri sarkastiliste märkustega, mida tihti võis lausa mõnitamiseks pidada ja kõrgendatud kriitikaga, mida lisaks temale ka teised trennikaaslased endale lubasid. Kõik see on tegelikult täiesti eraldi teema ning kindlasti üks osa minu kujunemisest. Seega ei tahaks ma jätta muljet, et tunnen end kuidagi ohvrina. Pigem kirjeldasin seda kõike eesmärgiga, et jagada taustainfot, mis mulle antud teema kontekstis oluline tundus.

Öeldakse, et inimene harjub kõigega ja kuna minu kindel soov oli spordiga jätkata, siis hakkasin sellele kõigele teise pilguga vaatama. Märkasin, et vigade parandamine, millele treener ja teised osutasid, hakkas mulle tooma paremaid tulemusi võistlustel ning peagi märkas mind ka Eesti iluvõimlemise koondise peatreener. Samal ajal nende areng, kelle treenimisel treener vaid „präänikut” kasutas, kuna nende emad olid talle ühel või teisel moel kasulikud, oli aeglane või jäi hoopis seisma. Ilmselt selle kõige tulemusena hakkasingi nägema kriitikas oma „mentorit” ning täna olen selle osas oluliselt tolerantsem kui paljud teised.

Olles täna alustavate ettevõtjate nõustaja ja koolitaja, siis oma kliente aidates pööran tihti nende tähelepanu sellele, mida nad võiksid parandada ja milliseid oskuseid arendada. Minu eesmärk on suunata neid edule ja kui klient nõu kuulda võtab ning selle praktikasse viib, on tihti tulemuseks kiire ja positiivne areng. Samas tuli mul just hiljuti ette olukord, mil sain aru, et alustav ettevõtja, keda nõustasin tundis end minu märkustest väga puudutatuna. Nägin, et ta ei võtnud neid kui konstruktiivset tagasisidet vaid hoopis kriitikana tema tehtu osas. Minu eesmärk oli loomulikult esimene ning üritasin seda siis ka talle selgitada. Õnneks oli sellest kasu ning ettevõtja mõistis minu tegelikku eesmärki. Samas andis see mulle mõtlemisainet ning leidsin, et see on teema, mida tuleks arutada ka oma lugejatega.

Tean, et kriitikaks on erinevaid põhjuseid ning see ei ole sugugi nii meeldiv kui kiidusõnad. Samas tuletan meelde, et negatiivne tagasiside võib olla väga arendav, või päästa sind tobedast olukorrast. Tead ju küll seda lugu kuningast, kellele keegi õukonnast ei julgenud öelda, et ta alasti on. Aseta ennast tema olukorda alati, kui keegi sind kritiseerib ning mõtle, et tegelikult kinkis ta sulle võimaluse luua parema versiooni sinust endast või oma tootest/teenusest. Loomulikult ei ole kõik olukorrad sarnased. Mõnikord võibki olla nii, et kriitiku tegelik eesmärk on sind solvata. Aga sinu eesmärk võiks olla mitte solvuda vaid pigem mõelda, kas siin on võimalus sul end parandada. Pea meeles, et see käib igasuguse kriitika kohta – on see siis sinu, sinu loodud toote või pakutava teenuse suunas.

Siin on sulle mõned nipid, kuidas kriitikaga toime tulla nii, et see sind arendaks, mitte ei suruks tagaplaanile. Kui sind kritiseeritakse, siis:

1. Esmalt analüüsi, kas kriitikal on ikka alust. Mõtle, kas on veel fakte, mis seda kinnitavad. Näiteks, kui sulle öeldakse, et sinu kirjutatud raamat on halb, siis vaata müüginumbreid või kuula ka teisi arvamusi.

2. Jäta tähelepanuta alusetu kriitika: Kui leiad, et kriitikal ei ole adekvaatset põhjendust, siis ignoreeri seda. Tuleta endale meelde teisi arvamusi enda, enda soorituse vm kohta ning mõistad kohe, et kriitikul oli sinule halvast ütlemisega mingi oma eesmärk. Näiteks soov sellega enda enesetunnet parandada (jah, on ka selliseid juhtumeid). Kui nii, siis on see tema probleem ning ära võta seda endale lahendamiseks. Jäta endale meelde, et solvumine on solvuja, mitte solvaja mure.

3. Kasuta kriitikat, millel on vähimatki alust enese, oma oskuste või oma toote/teenuse parandamiseks. Sellisel puhul ei ole muud, kui täna mõttes kriitikut ja mõtle, et ta juhtis su tähelepanu millelegi, mille parandamine aitab sind ennast vms parandada.

4. Ära proovi kõigile meeldida: me keegi ei ole viiesaja eurosed, et kõigile meeldiksime. Mõningane kriitika enda suunas on täiesti ok. Olgugi, et 54% rahvast sa ei meeldi, võib sinust saada siiski USA president. Jäta endale meelde ka see, et vähemalt 25% inimestest ei hakka sa kunagi meeldima. Mida iganes sa ka ei teeks või ütleks.

Kokkuvõtteks soovitan loomulikult mõelda enne, kui tormad midagi muutma. Iga kriitika tagajärjel ei pea ennast kohe ümber organiseerima. Näiteks oli kunagi üks kohtulahend, kus kohus määras McDonalds’i ketilt miljon dollarit valuraha ühe kliendi kasuks, kes neilt ostetud tulise joogiga ennast väga õnnetult ära kõrvetas. Kohus andis ettevõttele ka võimaluse muuta oma kuumade jookide aparaate selliselt, et nendest tulevad joogid ei oleks liiga tulised. Ettevõte leidis, et neil on odavam tasuda kahjunõue kliendile, kui viia muutused sisse kogu maailma McDonalds’i esindustes. Siinkohal võime olla nende otsusega nõus või mitte, aga see on näide, et illustreerida seda, et igal asjal on mitu külge ning alati on mõistlik enne muutuste rakendamist mõelda kõikidele tagajärgedele.

Siiski soovitan kriitikaga end toime tulema harjutada ettevõtjatel või neil, kes soovivad milleski tipptasemel tulemusi saavutada. Nii ebamugav kui see meile ka ei tundu, võib kriitika olla meie peamiseks tõukeks arengule ning kriitik meie „mentoriks”. Samas, nagu juba ka mainisin, ei peaks me seadma eesmärgiks omaette iga väiksemagi märkuse pärast enda põhimõtteid ja ideid muuta. Kõike tuleks ikka võtta mõistusega. Jah, me ei pea kõigile meeldima, aga me ei tohiks kriitika eest ka põgeneda.

Aga mina olen õppinud, et pean ennast harjutama inimesi tihedamini kiitma. Aga see on juba eraldi teema 🙂

Viivika

Naisettevõtja lifehack 7:8 motivatsiooniboosterit hommikuks

admin — Tue, 12 Dec 2023 04:28:29 +0000

Ma olen aastaid varahommikust ärkamist vihanud. Mäletan, kui raske tundus ärgata piisavalt vara, et kl. 7.45 kooli või trenni jõuda. Uni oli magus ning proovisin reeglina venitada uneaega nii pikaks kui võimalik Nii juhtus, et otsest hommikurutiini mul noorena tegelikult ei olnudki. Kargasin lihtsalt viimasel minutil voodist välja, pesin, riietusin ja tormasin kodunt minema trammi peale samal ajal palvetades, et mingeid liiklustakistusi ette ei tuleks, sest vastasel juhul oli suur oht, et jään tundi või trenni hiljaks.

Tänaseks olen selles osas väga palju muutunud – hindan väga aega ja soovin mulle antud aja jooksul võimalikult palju ideid teostada, eesmärke saavutada ning enda ja lähedaste unistusi täita. Olen ka suur raamatusõber ning enesearengu usku. Nii sattuski mulle paar aastat tagasi ette raamat “The Miracle Morning”. Selle autor kirjutab sellest, kui oluline on tõusta vara ning alustada päeva rutiiniga, mis tõstab produktiivsust ning parandab ka meie üldist heaolu. Sellest ajendatuna olen kahel korral teinud 30 päeva väljakutset “Imeline hommik”, mille raames tõusin iga päev kl. 5.00 ning alustasin päeva kindla rutiiniga. Võin öelda, et enamus tegevusi, nagu lugemine, mõtete kirja panemine, mediteerimine, visualiseerimine ja võimlemine oli mul juba varemgi päevakavas. Lihtsalt väljakutse käigus planeerisin kõik need tegevused hommikusse. Täna ma küll enam igapäevaselt kl. 5.00 ei ärka, samas tekkis mul tänu väljakutsele uus kindel hommikurutiin, milleta enam oma päeva algust ette ei kujutagi. Nii, et soovitan nüüd julgelt seda ka sulle…. ja siit need siis nüüd tulevad:

1. Ärka õigel ajal üles: harjuta ennast ärkama igal hommikul vähemalt 2 tundi enne kui pead kusagile tormama hakkama. Sellest piisab hommikurituaali sooritamiseks ning su päev saab suurepärase stardipaugu. Enda hommikurituaalidest räägin ilmselt juba mõnes oma järgnevas postituses. Kindla rituaali sooritamine annab piisavalt vajalikku kütust kütust nii aju kui ka keha jaoks kogu päevaks, et siis energiast tulvil töisesse argipäeva sukelduda. Hommik võiks olla aeg, mil valmistad end päevaks ette nii mentaalselt kui ka füüsiliselt. Kui lood endale harjumuse varem ärgata, siis tõuseb su produktiivsus suurel määral.

2. Joo vett: alusta päeva klaasi toasooja veega, sest enese hüdreerimine peaks olema kindlasti osaks sinu hommikurutiinist. Meie rakud koosnevad enamalt jaolt veest ning ilma piisava koguse veeta ei toimi meie organism tõrgeteta. Seetõttu on piisavas koguses vee tarbimine vajalik kogu päeva vältel. Kuna aga pika öö jooksul kaotab keha niiskust, mida ta magamise ajal kusagilt juurde ei saa, siis keha dehüdreerub. Sellepärast on väga oluline anda kehale pärast ärkamist seda, mida tal väga vaja on. Kui tunned hommikuti (või ka kogu päeva jooksul) peavalu, väsimust, pearinglust, siis võib see olla märk sellest, et su keha vajab vett. Esimese abinõuna neil puhkudel võiks proovidagi veejoomist. Kui aga suu kuivab, siis võib olla põhjuseks see, et kogu su organism on tõsises veekriisis. Suu on viimane koht, kus organism oma veevarusid hoiab selleks, et seedeprotsessi algus saaks toimida tõrgetega. Mistõttu oleks janu vaja kustutada juba palju enne, kui suu kuivamist tunned. Kõige õigem oleks end harjutadagi regulaarselt vett tarbima ning alustadagi klaasi veega hommikul peale ärkamist. Cheers!

3. Lase päike tuppa: Eestis ei saa me kuidagi liigsest päikesest ära tüdineda, seega ei tohiks tunduda ebameeldiv päikesekiiri hommikul oma tuppa lubada. Päikesevalgus on su kehale signaaliks, et käes on hommik ning aeg ärgata. See on suureks abiks viimasegi uneraasu silmast pühkimisel. Pimedatel talvekuudel peaksime enda laiuskraadil siiski varahommikust päikest lambivalgusega asendama.

4. Õhuta ruume: kui vesi joodud ja kardinad eest tõmmatud, siis ava korraks aken, et värske õhk tubadesse pääseks. Talvel võid aknaid paotada kordamööda, alustades nendest, kus ise parasjagu ei viibi. Samuti ei ole siis vajalik aknaid lahti hoida rohkem kui mõni minut.

5. Võimle: kerge hommikuvõimlemine kiirendab ainevahetust, mõjub hästi vereringlusele, vabastab heaoluhormoone ning aktiveerib su aju ja keha. Keha liigutamisega varahommikul jõuab ajju piisav hulk värsket verd, mis parandab ajutegevust ning kontsentratsiooni. Eesialgu piisab vaid 5-10 minutilisest kergemate harjutuste sooritamisest. Edaspidi võid kestvust ning raskusastet järk-järgult suurendada. Kindlasti ei ole vaja hommikurituaalide ajal sundida keha väga koormavaks treeninguks. Hästi sobivad jooga, taiji, kergemad lihasgruppide harjutused, venitused jms. Ma ise harrastan juba aastaid 5 tiibetlase harjutuskompleksi, mis on piisava koormusega ning ei võta aega rohkem kui 15-20 minutit. Neile, kellel on füüsilisi probleeme, soovitan kindlasti harjutuste valiku osas nõu pidada oma arsti või füsioterapeudiga.

6. Pea päevikut: kirjutamine on meie ajule sama vajalik, nagu võimlemine meie kehale. See võib olla oma eesmärkide kirjapanemine, päevaplaani koostamine, aga ka mõtete või eelmise päeva sündmuste üles märkimine. Piisab kõigest 15 minutist päevas, et mõtted paberile saaksid ning aju samal ajal vajaliku äratuse. Iseenesest ei ole sisu üldse oluline. Sobib isegi ka nende seosetute mõtete kirjutamine, mis parasjagu pähe kargavad. Keegi ei käsi sul seda paberit alles hoida. Kui tunned, et hiljem ei ole kellelgi selle lugemisest mingisugust kasu, siis viska see leht lihtsalt minema.

7. Söö hoomikust: öeldakse, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele. Selle viimase osas ei oska kommenteerida, aga hommikusöögi tähtsuse osas olen üsna kindel. Olgugi, et ma ise tihti venitan hommikul söömisega ning mõnikord jääb see üldse vahele, siis proovin end siiski selleks sundida. Oluline on jälgida ka seda, mida hommikuti suhu pistad. See võiks olla tervislik ning sisaldada vajalikke vitamiine ja mineraale, et anda kehale vajalikku kütust kogu päevaks.

8. Visualiseerimine ja meditatsioon: leidke 5-15 minutit igal hommikul, et mediteerida ning oma eesmärke ja eelolevat päeva visualiseerida. Meditatsioonil on teaduslikult tõestatud positiivsed tagajärjed inimese heaolus ning visualiseerimine aitab meie aju organiseerida leidma vastuseid meid vaevavatele küsimustele ning lahendusi probleemidele.

Need kaheksa punkti on sellised, mis kõik mahuvad kahe tunni sisse. Samuti peaksid mahutama veel ka enda varasemad kasulikud harjumused. Hommikurutiini hulka ei lisanud ma ka enesest mõistetavaid tegevusi, nagu pesemine, riietumine, meik jms. Usun, et need harjumused on igaühel juba niigi välja kujunenud.

Ilusaid hommikuid!

Viivika

Naisettevõtja lifehack 6: Mida teha kui lihtsalt ei viitsi.

admin — Tue, 12 Dec 2023 04:16:09 +0000

Meie elud on tänapäeval nii seatud, et jaotame end pidevalt mitme erineva rolli vahel – ettevõtja/tööline, ema, abikaasa, tütar, õde/vend, sõber jms. Lisaks on meil ka kodu, auto ja muu meile kuuluv. Kõik see teeb meie elu ühelt poolt rikkamaks, aga samal ajal toob kaasa ka erinevaid kohustusi. On erinevaid võimalusi ennast kõige selle vahel jagada ning enamikel päevadel täidame oma kohustusi automaatselt nende üle pikemalt arutlemata. Siiski tekib meil tihti ka olukordi, mil tegemist vajavate toimetuste nimekiri on pikk, aga vaatad seda ning tunned, et lihtsalt ei viitsi. Tuleb tuttav ette?

Mina tunnistan, et mulle on see küll väga tuttav. Tean ka, et sellistel puhkudel kipume ennast süüdistama ja end laiskvorstideks pidama. Aga tahad avaldan sulle saladuse? Õiges koguses distsiplineerimatust ning logelemist võivad meile hoopis kasuks tulla. Elu on kaootiline ning 100% seda ette planeerida ei saagi. Tegelikult ongi meil vaja endale anda aeg-ajalt puhkust. Aktiivsed perioodid peaksid vahelduma rahulikemaga. Siis on meil piisavalt energiat, et tegusal hetkel endast maksimumi anda.

Mida aga teha sellistel hetkedel, kui puhkus ei tule kõne allagi? Näiteks satub mitteaktiivne periood ajale, mil on saabumas mõni kokkulepitud tähtaeg või ootamas olulised tegemised, mida ei saa edasi lükata. Niisugustel puhkudel on mul sulle kuus nippi, mida alljärgnevalt soovitan:

Sea omale päevaeesmärk. See võib olla ükskõik milline. Näiteks: teenida 300 eurot. Oluline on proovida viia see n-ö projekt lõpule.
Tehke plaan eesmärgi saavutamiseks. Kirjutage paberile päeva tegevuskava, mis võiks koosneda realistlikutest ülesannetest. Parem teha plaanitust rohkem, kui jätta tegemata pool nimekirjast. Aktiivseteks perioodideks soovitan siiski seada omale julgeid ja pigem suuremaid eesmärke, sest 30% väga suurest eesmärgist on alati rohkem kui 100% eriti tagasihoidlikust plaanist. Samas ajal, mil sul on niigi motivatsioonikriis ning keeruline end tegutsema sundida, siis hoia madalat profiili ja planeeri oma tegemisi varuga. Küll oled peagi taas rajal tagasi ning siis võid hakata jällegi suurelt mõtlema.
Ära häälesta end pidevale töölainele. Jaga kogu maht mitmeks väikeseks ülesandeks ja tööta tunde järgi – alusta 30–45–60 minutiste juppidega. Seejärel tee 15-20 minutit pausi. Kui vaba aeg ja töö on seatud vaheldumisi, siis saavad planeeritud asjad tehtud otsekui märkamatult.
Kui tunned, et mingil hetkel hakkab töö justkui ludinal minema, siis tööta kauem ja pikemate intervallidega. Ka juhul, kui kell on juba üle südaöö kasuta tekkinud inspiratsiooni ja teotahet maksimaalselt. Sellistel hetkedel töötades sooritad sama ajavahemiku jooksul tavapärasest kaks korda rohkem ülesandeid. Räägin omast kogemusest 🙂 Järgmisel päeval võid siis soovi korral endale pikemat puhkust või hilisemat ärkamist lubada.

5. Tuleta endale meelde oma „miks?”. Mõtle, milleks üldse su eesmärgid sulle vajalikud on. Kas unistad ettevõtlusvabadusest, või oled emapuhkusel ja ei soovi peale seda enam kontorisse naasta? Kas soovid omada võimalust aastaringselt reisida, või uue korteri ostuks raha teenida? Mis iganes see „miks?” e. põhjus sinu eesmärgi taga on, aitab see sind momentidel, mil tunned, et napib viitsimist ennast uuesti tegutsema sundida.

6. Alusta lihtsamast tegevusest ja liigu keerulisemate suunas. Kergemate ülesannete edukas sooritamine on justkui soojenduseks. Peale seda lahenevad tegemised, mis hommikul tundusid lausa väljakannatamatutena hiljem justkui iseenesest!

Minu soovitused said selleks korraks otsa. Loodetavasti on need nipid sulle kasuks hetkel, mil tegutsemisindu vähevõitu on. Mina sain igatahes nende abil näiteks selle blogipostitusega lõpuks ühele poole. Laiskus võib muide olla vahel ka parim nõuandja. Seda „kuulates” mõistad, millal peaksid aja maha võtma, aga ka seda, mis on sulle tõeliselt oluline. Samuti aitab see meil teha töid kvaliteetselt väiksema ajakuluga, sest soovime tüütu ülesande kiiremini n-ö kaelast ära saada, et jääks aega ka laisklemisele.

Logele teriviseks!

Viivika

Naisettevõtja lifehack 5: Reegel 90/90/1 produktiivsuse tõstmiseks

admin — Tue, 12 Dec 2023 03:53:14 +0000

Minul juhtub kord või paar aastas, mil tunnen, et produktiivsus langeb. Reeglina esineb seda suve alguses ja detsembris umbes jõulude paiku. Aeg kulub igasugu muudele tegevustele, tekib rohkem ahvatlusi ning huvitavaid tegevusi ja selle tulemusena nihkub fookus paigast. Siis lubangi endale mõni nädal lihtsalt olemist, et patareisid laadida. Samas väga pikaks neid perioode venitada ei saa. Vastasel juhul on oht mugavustsooni sattuda ning sellest väljumine on keeruline. Selleks, et uuesti ree peale saada olen omale mõned nipid kogunud, mida siis nendes olukordades kasutan. Üks nendest on reegel 90/90/1. Nagu teistegi minu poolt soovitatud meetodite puhul, olen ka selle eelnevalt enda peal ära katsetanud. Seega, kui ka sinul on olukordi, mil eesmärkide saavutamine ei edene ja fookus kaob paigast, siis tutvu alloleva „retseptiga”. Midagi halvemaks see igal juhul ei tee. Samas aga, võid leida üles oma produktiivsuse ja motivatsiooni iga kord, kui tunned, et asjad ei liigu nii nagu sooviksid.

1. Vali endale üks võtmetegur, mis on Sinu eesmärkide täitmiseks oluline. See võib olla igasugune tegevus, mille järjepidev sooritamine aitab sul saavutada soovitud eesmärke. Näiteks minu jaoks on kriitilise tähtusega kirjutamine. Paljud minu eesmärgid ja plaanid on seotud kirjutamisega – minu uute toodete valmimisprotsess hõlmab suures osas kirjutamist, samuti enda jälgijaskonna suurendamiseks pean nendega suhtlema blogi- ja sotsiaalmeediapostituste kaudu, mistõttu otsustasin mina just selle tegevuse endale harjumuseks kujundada.

2. Soorita seda tegevust esimesed 90 minutit oma tööpäevast järgneval 90 järjestikkusel päeval. Ära kuluta oma tööpäeva algust meilide lugemisele, sotsiaalmeediale vms. Jäta meelde, et päeva alustades oled kõige produktiivsem. Selle raiskamine teiste inimeste probleemide lahendamisele või nende tegemiste jälgimisele Facebookis ja Instagramis on oma päeva parima aja kinkimine nendele inimestele. Samal ajal jäävad sinu enda eesmärgid tagaplaanile. Usu mind, midagi ei juhtu, kui sukeldud meilide lugemisse pärast seda, kui oled poolteist tundi oma eesmärgipärasele tegevusele pühendanud. Kui teed seda 90 päeva jutti, siis on see enamasti piisav, et vajalik tegevus automaatseks juurutada. Igasugune tegevus, mida teeme automaatselt, kulutab meie energiat oluliselt vähem ning aju ei pea tegelema sellega, et mõelda tegevuse erinevatele etappidele, mille tulemusena muutuvad need meile mugavaks. Tuletage kasvõi meelde aega, mil õppisite autot juhtima. Alguses oli keeruline iga nüanss selle juures ning käsitleda samaaegselt rooli, käigukangi ja kolme pedaali oli justkui raketiteadus. Samas igapäevaselt autoroolis olles ei mõtle me enam ammu, kuidas ning millal õiget pedaali vajutada jms.

Nagu näha, on selle reegli järgimiseks vaja järgida vaid 2 punkti. Juhin veel tähelepanu sellele, et tööpäeva esimesi minuteid arvestatakse alates sellest kui reaalselt olete valmis oma tööle keskenduma. Ka mina, olgugi, et töötan peamiselt kodus, ei istu esimese asjana pärast ärkamist kohe arvuti taha, et kirjutama asuda. Enne seda pühendan umbes tunni oma n-ö pühale plokile. Selle käigus joon vett, mediteerin-visualiseerin, võimlen ja pesen. (Kirjutan antud teemal ilmselt millalgi ka ühe lühikese postituse või käsitlen seda mõnes oma videos). Ka sul on kindlasti oma hommikurutiin, millega soovitan sul ka sellega jätkata. Aga niipea, kui asud tööle pühenda oma esimesed 90 minutit oma eesmärkide saavutamiseks vajalikule võtmetegevusele.

Alguses pead ennast uute tegevuste puhul tagant sundima, aga usu mind, et pärast 90 päeva nende järjepidevat sooritamist on need oluliselt lihtsamad ja loomulikumad. Tuleb siiski arvestada ka sellega, et mida raskem või keerulisem on Sinu jaoks konkreetne tegevus, seda pikem peaks olema periood, et sellest harjumus kujuneks.

Pea meeles, et Sul tuleb valida üks ainuke olulisim ning elumuutvam tegevus! Olgugi, et mainisin, et ise ma päris päeva esimese asjana eesmärgipärast tegevust ei soorita, siis üks on kindel – enne ei asu ma sotsiaalmeedia kontosid sirvima, kellegagi sõnumineerima, e-maile lugema/kirjutama vms. Peale nn “püha ploki” tegevusi asun oma peamise tegevuse juurde ning alles umbes peale 1,5 tundi alustan muude tegevustega. Hommikutundidel on inimesed kõige fokusseeritumad, neil on enim energiat ja samuti tahtejõudu. Ära lase seda kõike raisku, vaid kasuta oma eesmärkide saavutamiseks!

Järgmiste kohtumisteni!

Viivika

Naisettevõtja lifehack 4: Planeeri oma nädalat

admin — Tue, 12 Dec 2023 03:42:42 +0000

Olen juba oma varasemates postitustes kirjutanud, et pean ettevõtjaks olemise miinuspooleks pidevalt mitme asjaga korraga tegelemist. Lihtsalt väikeettevõtjana on sul paralleelslet väga palju erinevaid rolle. Meil on küll naistena looduse poolt eelis erinevate asjadega samaaeselt tegelemiseks. Samas olen ma üldiselt rööprähklemise vastane ja usun, et peaksime seda kasutama ajutiselt ning vaid neil juhtudel, mil teisiti lihtsalt ei saa. Näiteks siis,kui on vaja imiku eest hoolitseda. Ettevõtjana usun, et olenemata sellest, kas oled mees või naine pikendab multitäskimine eesmärkideni jõudmist kordades. Palju efektiivsem on hoida oma fookust maksimum 3 eesmärgil korraga ning nende saavutamiseks oleks mõistlikum võtta tegevusi ette ükshaaval.

Kuna tihtilugu on meil keeruline otsustada, milline tegevus on hetkel teistest olulisem, siis soovitan ma neid eelnevalt planeerida. Olen enda jaoks loonud süsteemi, mida juba pikemat aega järgin ning usun, et see on ka mulle minu tegemistes edu toonud. Iseenesest on süsteemi ülesehitus lihtne. Selleks, et ka sulle oleks see arusaadav, panen selle siia alla eraldi punktidena kirja.

1. Pane kirja oma nädalaeesmärgid: ideaalis võiks neid olla 3-6. Lähtu reeglist – vähem on rohkem. Liiga palju eesmärke segab keskendumist tähtsamatele. Aju saab signaali, et võtsid liiga suure ampsu ning hakkab otsima võimalusi, et sind sellest koormast päästa. Selle tagajärjel võib juhtuda, et jätad oma eesmärgid tagaplaanile ja kulutad oma nädala mõttetutele tegevustele. Lisaks peaksid olema eesmärgid kirja pandud S.M.A.R.T põhimõttel. See tähendab, et need peavad olema täpselt kirjeldatud, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt määratletud. Näit.: Teenida oma teenuse müügiga nädala lõpuks 1000 €.

2. Järgmisena kirjuta üles tegevused, mida tuleks teha, et nädalaeesmärke saavutada: pane sinna üksteise järgi kõik tegevused, mis sulle pähe tulevad, mida on vaja teha, et jõuda oma eesmärgini. Näit.: 1. Pakkuda teenust 100 € eest 10 kliendile vms. 2. Teha Facebook’is müügikampaania.

3. Nüüd jaota kõik tegevused eraldi päevadele: kirjuta nimekirja lõppu kõik nädalapäevad ja jaota nende vahel nimekirjast ükshaaval kõik tegevused. Minu soovitus on – ära planeeri samasse päeva väga erinevaid tegevusi. Proovi lisada tegevusi teemade kaupa. Näit.: Esmaspäeval tegelen sotsiaalmeedia planeerimisega ning ettevalmistamisega. Pane sinna kõik sellega seonduvad tegevused. Teisipäeval tegelen uute klientide otsimisega jne.

4. Lisa tegevused kalendrisse: esmalt vaata üle oma kalendrit ja tee endale selgeks, millised on vabad ajad juba eelnevalt planeeritud tegevustest. Nüüd täienda kalendrit nädala eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevustega, mille leiad oma nädala tegevusplaanist.

Lisan veel, et esimesel korral peaksid alustuseks määratlema oma järgneva kuue kuu eesmärgid. See annab sulle suuna, mille järgi nädalaeesmärkide seadmisel joonduda. Koosta nendest nimekiri ja vali välja 3 peamist. Seejärel on sul nädalast nädalasse vaja kirja panna ning sooritada need tegevused, mis sind su poolaasta eesmärkideni viivad.

Ongi kõik! Loodan, et kõik sai arusaadavalt kirja. Kui küsimusi õhku jäi, siis võta minuga ühendust, kas Facebooki grupis “Ettevõtlike naiste koda” või kirjuta mulle meilile. Igal juhul ära karda, et pead edaspidi kõik oma pühapäevad veetma vaid eelolevale nädalale mõeldes. Kogu kirjeldatud tegevus kulutab maksimaalselt tunni sinu pühapäevast. Samas hoiad tänu sellele kokku kogu nädala vältel aega selle arvelt, mida kulutad reeglina oma tegevuste peale mõtlemisele ja/või otsustamisele, mida järgmisena ette võtta. Sa muutud organiseeritumaks ning sellega seoses võidad aega, oled produktiivsem ja peagi ka edukam.

Viivika

Naisettevõtja lifehack 3: Koosta delegeerimisplaan!

admin — Tue, 12 Dec 2023 03:32:08 +0000

Enamik algajatest ettevõtjatest, kes mõnda aega juba seda virvarri kogenud, on ilmselt end tundnud justkui Hunt Kriimsilmad oma 9 ametiga. Tean omast kogemusest, et selleks, et ettevõtet käivitada ning kasvatada, on tegevusi seinast seina. Ühel päeval oled raamatupidaja, teisel müügiesindaja, siis turundusekspert, pakkija ja mis kõik veel. Tunned end kui lõhestunud isiksus ning küllap oled kuulnud ka ütlust, et meile lastesaatest tuntud hundi kümnes amet oli nälg. Huuuhhh, päris hirmutav, kas pole? Teisest küljest pakub ettevõtlus vabadust, mida palgatöö puhul ei tasu unistadagi. Samuti on ettevõtjana meil sihipärase tegevusega võimalik õnnestuda ja luua selle abil endale unistuste elu.

Kindlasti on enne ettevõtlusega alustamist vaja teha endale selgeks, mis on sinu suuremad eesmärgid ning kas ettevõtlus pigem toetab neid või mitte. Minu puhul on asi lihtne – olgugi, et tean ettevõtluse miinuspooli, siis korvavad need sellega kaasnevad boonused. Näiteks selleks, et tagada endale soovitud elustiil, on minu igakuised rahalised vajadused oluliselt suuremad kui ükski palgatöö võimaldada võiks. Samuti ei meeldi mulle mõte, et saan aastas vaid napilt ühe kalendrikuu jagu puhata. Mul võib vabalt tekkida tahtmine minna pikemalt planeerimata keset novembrit kolmeks nädalaks päikest nautima mõnele eksootilisele saarele. Kui siis kohe mõne nädala pärast tahaksin sõpradega 10 päevaks Itaalia mägedesse suusatama minna, ei oleks ilmselt ükski tööandja sellega nõus. Ja seda õigusega, sest tema on võtnud vastutuse oma ettevõtte edu eest ning mind palgates arvestanud, et täidan endale usaldatud ülesandeid 11 kuud aastas.

Seega seni, kuni minu elustiili juurde sobitub pigem ettevõtlusega, pean seda rada jätkama. Minu vaatenurgast lähtuvalt on selles lihtsalt rohkem positiivseid kui negatiivseid aspekte. Paraku on ka üks rasvane miinus – nimelt pean muuhulgas tegelema tihti ka tegevustega, mis väga ei meeldi. Näiteks ei ole minule väga meelepärane arvetega ning raamatupidamisega seonduv. Samuti ei meeldi mulle alati müügikõnesid teha või sotsiaalmeedias oma ettevõtlusega seonduvaid postitusi avaldada. Lisaks vastumeelsetele tegevustele on ka vahepealseid. Selliseid, mis iseenesest polegi kõige hullemad, samas nende tegemiseks tuleb tihti ennast siiski sundida. Minul on üheks selliseks näiteks e-turunduse haldamine.

Üks võimalus end osadest rollidest vabastada on omale töölisi või koostööpartnereid palgata. Samas on see kulukas ning alustava ettevõtjana ei ole meil ka raha just ülearu. Nii tundubki, et häid lahendusi nagu polegi. Hakkame arvama, et ettevõtlus on üks igavene piin, mille käigus tuleb ennast pidevalt sundida tegema vastumeelseid tegevusi. Tegelikult aga, on kõik suhtumise küsimus. Selleks, et seda muuta on mul sulle välja pakkuda üks nipp – koosta omale delegeerimisplaan. Lisan juhendi selle valmistamiseks siia alla.

Delegeerimisplaani koostamise juhend:

Pane kirja kõik ülesanded, mida oma ettevõtluse arendamisel pead tegema. Kui vaja võid lisada sinna ka need tegevused/kohtustused, mida üleüldse pead tihti sooritama sh. kodutööd.
Jooni rohelisega alla tegevused, mida teed hea meelega.
Nüüd jooni punasega alla need, mida kohe üldse teha ei tahaks.
Koosta eraldi nimekiri ebameeldivatest ülesannetest (punasega alla joonitud), alustades kõige ebameeldivamast.
Lisa igale ülesandele nimi, amet või partner, kellele saaksid selle delegeerida. Samuti selle, millised on tingimused või tasu. Nt. Dokumendihaldus – sekretär/assistent, u 1000 €/kuus. Sotsiaalmeedia haldus – sisseostetud teenus u. 300 €/kuus jms. NB! Palgakulu puhul peaksid arvestama valdkonna keskmist palka ning lisama sellele kõik tööandja maksud.
Nüüd mõtle iga ülesande puhul läbi, millal ja milliste tingimuste täitumisel delegeerid need ülesanded töötajale või koostööpartnerile. Nt. Koostööpartner sotsiaalmeedia haldamiseks – niipea kui ettevõtte igakuised sissetulekud on vähemalt 1500 €. Palkan arvete koostamiseks, meilivahetuseks jms assistendi – niipea kui ettevõtte stabiilne sissetulek on minimaalselt 4000 €/kuus, vms.
Jätka plaani koostamist seni, kuni oled leidnud võimaluse ennast vabastada kõigist punasega allajoonitud tegevustest.

Delegeerimisplaan aitab sul psühholoogiliselt leppida tegevustega, mida sa teha ei armasta. Samal ajal näitab see justkui valgust tunneli lõppu. Niipea, kui oled pannud kirja, millal end ebameeldivatest ülesannetest vabastad, saab su aju signaali, et antud olukord on ajutine. Samuti toetab sind teadmine, et need tegevused aitavad ettevõtel kasvada. See aga, suurendab omakorda ka sinu sissetulekuid. Tulude suurenemine võimaldab sul oma delegeerimisplaani teostada ja ükshaaval ennast ebameeldivatest tegevustest vabastada. Selle koostamine ei võta aega rohkem kui paar tundi, samas on ettevõtte arenguetapis sulle suureks abiks.

Järgmiste kohtumisteni!

Viivika

Naisettevõtja lifehack 2: Mine pediküüri!

admin — Tue, 12 Dec 2023 03:19:44 +0000

Just nii! See on suurepärane võimalus meeldiv kasulikuga ühendada ja venima jäänud kohustused tehtud saada. Jaaa, ma tean, jälle mina oma produktiivsusega! No, aga öeldakse ju, et mis meelel, see keelel. Ettevõtjana lihtsalt tuleb tunnistada, et on perioode, mil peab jõudma palju lühikese aja jooksul ja seda kõike erinevates valdkondades. Sellepärast ka see minu pidev vajadus oma produktiivsust kasvatada. Tegelikult võime ju tõmmata otsese seose produktiivsuse ja sissetulekute vahel. Seega loodan, et on neid, kellele olen seekordse lifehack’iga kasulik. Muide, nagu ikka, siis ka sel korral kirjutan soovitusi, mille ise järele proovinud olen.

Aga nüüd asjast! Kes veel ei tea, siis mina propageerin sellist naisettevõtlust, mille puhul naine võiks selle juures ikka üdini naiseks jääda. Tegelikult usun ka, et ärimaailm on pigem meheliku energiaga ümbritsetud, mistõttu ongi naistel selle tasakaalustamiseks vaja enese välimuse eest eriti korralikult hoolt kanda. Õnneks on võimalusi mitmeid ning enamus sellega seotud protseduure ka väga nauditavad. Lisaks väljendab enese eest hoolitsemine armastust iseenda vastu. Ja reeglina unustamegi tihti just ennast väärtustada ning enesele armastust väljendada. Seega – miks mitte meeldiv kasulikuga ühendada ja minna pediküüri?!

Mina ei lähe juba ammu pediküüri arvuti või märkmiku ja kirjutusvahendita. Protseduur kestab reeglina 1-1,5 tundi, mis on täpselt paras aeg, et kokku lüüa mõned arvud, kirjutada projekte, koostada arveid, kribada ühe blogipostituse mustand vms. Sul on toolis istudes käed vabad ja pea selge. Samal ajal oled aga terveks seansiks tooli naelutatud. Näiteks maniküüris või massaažiseanssi ajal oled küll ka terve protseduuri vältel ühe koha peal, aga esimesel juhul ei ole käed vabad ning massaažiseansil tuleb tukk peale. Seega kui järgmine kord pediküüri lähed vali sobiv küünelaki toon kohe alguses ja selle asemel, et teenindajaga tühjast-tähjast lobiseda, ole tegus!

Võin omast kogemusest öelda, et alates sellest, kui ma ise seda nippi kasutan, naudin pediküüri külastust mitmekordselt. Protseduur on mõnus ning teadmine, et oled enda välimusse panustanud tekitab hea tunde. Lisaks tunned värskelt hooldatud jalgu nähes ka kergendust, mis tekib alati siis kui oma to-do listist mõne toimetuse maha tõmmata saad. Seega – ah mine Sa ka pediküüri!

Viivika

Naisettevõtja lifehack 1:Jaga oma eesmärke

admin — Tue, 12 Dec 2023 02:52:52 +0000

Ma ei tea, kuidas on Sinuga, aga mina olen oma tegemistes oluliselt distsiplineeritum ja järjepidevam sügisest kevadeni. Suvel lähen millegi pärast justkui puhkerežiimile. Võib-olla tuleb see kõigist nendest pikkadest kooliaastatest, mil õpilasena oli meie privileeg ligi kolmekuine suvepuhkus. Sportlasena pidin küll siiski suvisel koolivaheajal treeningutega jätkama, samas olin koolikohustusest vaba. Suviti on üldiselt ka rohkem erinevaid üritusi, toredaid tegemisi ja kõike, mis tähelepanu röövivad. Olgugi, et planeerin aastaringselt oma järgneva päeva tegemisi, saavad neist just suviti oluliselt väiksem osa teostatud.

Oma varasemates postitustes olen kirjutanud kui oluline on edukaks saamisel järjepidevus ja distsipliin. Usun samas, et kõiges võiks valitseda tasakaal ning me ei peaks muutuma vaid oma eesmärkide orjaks. Ideaalne on minu arvates, et need teenivad meie suuremaid unistusi, aga samas anname endale aega ka puhkamiseks ning fun’iks. Seetõttu ei tunnegi ma ennast halvasti, kui hommikul ärgates aknast päikest nähes otsustan arvutis kribamise asemel värske õhu kätte akusid laadima minna. Siiski on mul ka põhimõte – never miss twice – ehk mitte jätta tegemata vajalikke tegevusi kahel korral/päeval järjest.

Pealtnäha võib tunduda, et suvi on minu jaoks aeg, mil olen vähem tegus. Koolitusi ei toimu, ma ei osale aktiivselt erinevatel avalikel üritustel ning olengi üldiselt vähem nähtav. Samas pean just sellel aastaajal ettevalmistama terveks algavaks hooajaks – arendama uusi ideid, koolitusformaate ja oma ettevõtteid ning leidma uusi koostööpartnereid. Olgugi, et ma vahest seda tahaks, ei saagi ma just sellepärast jalgu terveks suveks seinale visata.

Möödunud nädala lõpus avastasin, et olen mitu päeva oma tegemiste nimekirja edasi lükanud. Kui olin juba viiendat õhtut järjest sama plaani järgnevaks päevaks kirja panemas, hakkas mulle kohale jõudma, et sellise tempoga ma oma septembriks seatud eesmärke ei täida. Otsustasin, et midagi tuleb muuta ning selle olukorraga ette võtta. Teadsin, et ühel mu heal tuttaval on samuti lohisevaid tegemisi ja eesmärke, mille saavutamine on veninud. Nii mõtlesingi, et saaksime teineteisele kasulikud olla ning helistasin talle.

Minu ja ilmselt ka tema õnneks oli mul õigus – ta oligi just oodanud mingit tõuget, millest muutused alguse saaksid. Minu plaan oli alustada n-ö partnerlust, mille raames jälgime teineteise eesmärkide saavutamist. Kohtusime juba samal päeval kohvikus, vaatasime üksteise plaane ning leppisime kokku, et saadame igal õhtul foto oma järgmise päeva planeeritud tegemistest. Lisaks teise pildi lõppenud päeval sooritatutest. Ettevõtjana üksinda tegutsedes ei ole mul ülemust, ega kaastöötajaid, kellele aru anda. Samuti ei ole kedagi, kes mind tagant sunniks. Sellise skeemiga oli minu eesmärk saada endale partner, kellele peaksin aru andma.

Nüüdseks oleme selle süsteemiga toimetanud 4 päeva. Jah, seda pole küll palju, samas on piisav, et esimesi tulemusi märgata. Olenemata sellest, et sinna sisse jäi Laulupeo nädalavahetus tuleb tunnistada, et minu produktiivsus on tõusnud. Tean, et selle skeemita oleksin pärast sõpradega mõnusalt Laulupeo vaatamist oma tegemata tegevused järgmisesse päeva planeerinud. Samal ajal kuklas tegemata tegevuste koormat kasvatanud. Nüüd aga tundsin kohustust enne pildi saatmist võimalikult palju ära teha.

Tänaseks olen viimase nelja päevaga jõudnud rohkem ära teha, kui viimase nelja nädalaga kokku. Ka see postitus on üks, mille kirjutamist oleksin muidu vist veel mitu päeva edasi lükanud. Aga ei, nagu juures olevalt pildilt näha, on kirjutis lugemiseks valmis ning lisaks veel ka üks pakkumine saadetud, mitu arvet koostatud, koduleht täienenud, uue hooaja koolitusprogrammide kirjeldused valminud ja palju muud ka veel. Samal ajal ei saa ma öelda, et ma poleks puhanud (muide ka selle kirjutan enda tegemistesse), või vaba aega sõprade seltsis veetnud.

No nii! Selline oli minu esimene naisettevõtja lifehack, mida jagan. Neid on mul tegelikult rohkem. Lihtsalt nende kirja panemine võtab aega. Igal juhul, kui tunned, et Su eesmärgid hakkavad sooritamata tegevuste hulga alla mattuma, siis proovi seda. Leia endale sõbranna, tuttav, kolleeg või keegim muu, kellega saaksid sarnast partnerlust proovida. Minu puhul see toimis ja miks ei peaks see ka Sind aitama. Igatahes proovida tasub!

Viivika